ROOTSIS 2010 suvel Muljed...

Meie ( Silvi ja Tarmo) üritasime ikka igal õhtul teha linna peal ühe jalutuskäigu. Isegi vihm ei seganud meid… Huvitav oli see, et igal sellisel patseerimisel võrdlesime ümbritsevat Eestiga. Esimesena tooks välja turvalisuse poole. Näiteks kodumaal ei tuleks meil mõttessegi õhtul kell 10 veel jalutama minna. Lihtsalt ei julge ja vastik on ka. Esiteks pead olema pidevalt valvel, et keegi sult midagi käest ära ei kraba või et lihtsalt vastu vahtimist ei saaks, sest su nägu lihtsalt ei meeldi kellelegi. Või siis jalutad rahulikult ja vastu tuigerdavad kas eluheidikud, purjus või laksu all olevad noored. Mõni lihtsalt teeb „loomahääli“, omavahel vesteldakse karjudes ja ürgseid hääli tehes või jookseb su poole suur haukuv koeralahmakas eemalt kostva hüüde saatel : ärge kartke,ta ei tee midagi! Aga kui teeb?
Rootsis on samuti noored tänavatel koos, aga nad ei lärma ega tülita möödakäijaid. Igaühel on omaette olemisega nii palju tegemist, et neid ei huvita kes sa oled või kuhu sa lähed.Omavahel lihtsalt vesteldakse ja arutatakse ilma häälekõvendusteta.
Kui tänaval laiutad ja keegi palub mööda minna, siis kostab kohe ka Tack så mycket! Inimesed naeratavad ja on lahked; tulevad kohe appi, kui näevad et oled välismaalane ja vajad abi…
Kõrvu jäi ka see, et Rootsis koerad ei haugu. Koerad olid siin seal hoolega su tegemisi jälgimas, kui aiast mööda läksid või pargi veeres jalutamas olid, aga nad ei vaevunud su peale haukuma.Koeraga jalutada tohib ainult rihma otsas ja junnid tuleb kohe ära koristada ( selleks on pisikesed rohelised kotikesed). Aga selle vastu eksitakse ka sealpool lompi…On neid kes sellest kohustustest kõrvale hiilivad.
Öösel valitseb linnas täielik vaikus. Näed küll, et inimesed pidutsevad ja kohvikud on poole ööni lahti, aga tümpsu pole kosta ning jorinat ka mitte. Lihtsalt nii hea on unemaale söösta…
Mustamäel on nii, et just kella 1 ja 4 vahel öösel hakkab see tõeline elu. Maja ees prõmmitakse ustega ( eriti hästi kuulda, sest elame I korrusel), autost kostab kõva muusika ja sõbrad vestlevad kõvahäälselt. Või siis on täitsa tavaline, et kusagil on mees ja naine tülli keeranud, naine jookseb õues ringi ja nutab ikka täiega. Mees siis jookseb sabas ja sõimab kõikvõimalike „ilusate sõnadega“ nii et õu rõkkab.…Ja siis on vaikus….Nii pooleks tunniks ja siis hakkab mingi autosignaal karjuma. Milleks pannakse autodele signa, kui kedagi ei huvita, et miks ta seal karjub ja see siis lõugab kuni aku tühjaks saab. Hommikul oled magamata ja väsinud, ärritunud ja pahas meeleolus…
Meile meeldib Rootsimaa vaikus…ja see, et mitte keegi ei vahi mis sul seljas on või et milline sa välja näed. Kui oled rahumeelne ja sõbralik, siis on kõik ok! Kipud laiama või halba tegema , eks siis on minek ka…Igaks juhuks ei katseta
Trollhättan on armas väike vaikne linnake.Maju on igasuguseid, alates väikestest eramutest ja lõpetades 9 korruseliste elamutega. Linnaäärsed eramutekommuunid on sellised muinasjutulised, värvilised ja suurt ilunaudingut pakkuvad. Iga majake ja aed selle ümber on omaette vaatamisväärsus! Samas, mis viga on neil oma aeda kujundada, tõstad lihtsalt ühe toreda poti kirjude lilledega kaljuservale ja ongi kogu dekoratsioon! Lisad veel laua ja toolikesed ning grilli ja lihtsalt kaifid.
Viimasel õhtusel jalutuskäigul sattusime tõelisesse muinasjuttu!!! Jalutasime lihtsalt majade vahel olevatel kõnniteedel kuni sattusime läbi väravata teise riiki-trollide elupaika! Väravate vahelt sisse lipates võttis meid vastu kitsas ja pikk tänavake, kus mõlemal pool asusid väikesed trollimajad. Selline imelik kummaline tunne tuli peale. Tundus, et meid ümbritseb ridaelamute rida, kuid samas oli iga maja ja aed selle ees isemoodi kummaline- paljude lillede, erinevate ninni-nänniga ja kerge segadusega, kuid see segadus oli nii maitsekas ja armas jne…Ühest aknast sisse piiludes nägime hallipäist trolli oma toas askeldamas ja ühes teises toas vaatas meile vastu suures hämmingus nägu- umbes, et kuidas inimesed nende riiki on sattunud ja kes on kogemata salariigi väravad lahti jätnud… Igatahes tunne oli meil omapäraselt müstiline… Heli ja Alex otsivad ühel päeval selle koha uuesti üles ja püüavad mõned pildid teha. Muidugi, kui selle muinasjutu väravad on kellegi poolt taas lahti unustatud….No siis me küll ei tea, kui seda kohta enam ei ole… Siis oli tõepoolest muinasjutt…
Silma jäi ka selline asi, et iga väikese grupi majade peale asus samas ka väike lasteaed ja kool. Nii armas, et lastest hoolitakse ja neile tahetakse parimat. Sedasi kasvavad tugevama närvisüsteemiga inimesed ja tuntakse üksteist paremini. Alexander küll lisas, et ka Rootsis hakatakse kujundama mammutkoole. Sellest on küll hirmus kahju!
Meile meeldib ka see, et kuhu saad autoga, sinna saad ka jala või jalgrattaga. Kõnni – ja jalgrattateid on nii palju ja need on nii head, et lihtsalt tunned, et pead nendel kõndima ja vaatama, et kuhu nad viivad. Keset linna säilitatakse ka puutumatut loodust. Metsast läheb valgustatud teerada ja kõrval näed ürgset loodust-lahe! Ja kui palju vaarikaid ja kirsse sellel suvel! Lihtsalt kõnni ja nopi ja pista põske. Nämma! Kasvavad niisamuti tee ääres ja metsas!
Kõik bussid sõidavad biogaasiga! Just selle mõttega, et mitte linna õhku reostada!
Rong sõidab ka megavaikselt- raudteele ei soovita kõndima minna, sest sa lihtsalt ei kuule, kui see suur masin tuleb…
Parkimisega probleeme pole! See on niivõrd hästi organiseeritud, et siit võiks Eesti küll õppust võtta.
Poes sisseoste tehes saad valida kas punase või rohelise kilekoti ( kummast nö puudust tunned). Nendega viid pärast prügi prügimajja (soprum), punasesse olmepraht ja rohelisse biojäätmed. Klaasi, papi, pakendite, paberi jm jaoks on spetsiaalsed suured kastid. Aga need asuvad vaid teatud piirkondades ( parimaks variandiks on autoga seda transportida, sest asuvad kaugel).
Sattusime enese teadmata ka getosse. Linnaossa, kus elavad kõikvõimalikud värvilised inimesed. Meile seal meeldis, aga kui Heli pärast ütles, et see on mustade rajoon, siis võttis esialgu kõhedaks küll. Aga samas jalutasime viimasel õhtul taas sealt läbi. Vaadati küll, aga keegi kallale küll ei kippunud.
Võimsa mulje jättis loomulikult IKEA. Nii suur, nii paljude võimalustega omale ise mööblit teha, see juba on midagi! Mööbli osasid on tõesti x variante! Näiteks kujundad ise omale köögimööbli koos mõõtudega, värvi ja materjaliga. Siis lähed poodi ja sa saadki kõik need asjad mida soovisid! Täitsa lõpp!
Ja muidugi on Rootsi loodus fantastiliselt ilus oma kaljude, kanalite, järvede ja sfääridega!