Muidugi toimus kõik läbi viperuste! Nimelt sattusime Tartus täielikku nõiaringi - tiirutasime 3 toredat auringi Tartu linnas. No ei saanud kuidagi Otepää poole auto esiotsa suunatud. Lõpuks sai Silveril sellest tiirutamisest isu täis ja omaalgatuslikult läks ta suvalise kohaliku juurde teed küsima. Ja ennäe! Onu andis meile õiged teejuhised kätte ning olimegi õige tee peal.
Sõitsime ja sõitsime ja sõitsime...Kuni Tarmo juhtis meie pilgud Väikesele-Munamäele. Ei no jah! Ma mõtlesin, et see on nüüd küll nali! See küngas peab olema mägi???
EH, selle künka otsa pole miskit ronida! Päris mõnus oli turnida! Mõtlesin sellel hetkel oma õe pere peale, kes vallutavad ikka tõelisi mägesid Sloveenias. See meie "mägi" on sealsete kõrval imetilluke täpp! Aga olgu, tuleme Eestimaa peale tagasi.
Selle aasta suvi algas üpris viletsalt. Ilmad polnud eriti kiita. Kuid 7.juulil valitses Lõuna-Eestit maksimum soojatemperatuur sellel suvel! Nimelt 31 kraadi sooja ja päike paistis terve päev.
Kui üles jõudsime, siis avastasime, et seda ülespoole ronimist jätkub veel. Et asi sellega ei lõpe...
Vaade oli päris roheline:)
Tee peal tekkis arutelu, et pidime ju Suurele-Munamäele hoopis minema. Tekkis väike segadus, et kas me ikka sõidame edasi. Nimelt kellaaeg liikus ikka sinna hilisõhtu poole...Aga kuna me ju mägede "vallutamist" tahtsime, siis liikusime ikka sinna piiri poole edasi.
Õe pere blogis on alati ka mägede kõrvale pildistatud sealseid lehmi, kitsi, lambaid, madusid, siis meil ka vedas...
Lambad teel...:)
Tasapisi mööda kruusateed veeredes jõudsime lõpuks Suurele-Munamäele. Ronisime mäe otsas oleva torni tippu ja nautisime Eestimaa suurt ja laia rohelust.
Torn ise selline uhke ja valge, aga tippu ronimine polnud pooltki seda mis Väikese-Munamäe otsa...;)
Võrus tundsime tõmmet Tamula järve äärde. Kuna olime sellest veekogust vaid meedia vahendusel kuulnud, siis otsustasime seda ikka oma silmaga ka kaema minna.
Oi, kui ilus koht! Super! Ilusa, mõnusa, sooja õhtu tõttu oli rannaosa rahvast täis. Kes mängis liivaga, kes kiikus, kes ujus, kes nautis pingil lösutades kaunist järve vaadet., kes jalutas, kes sõitis rattaga.
Jalutasime piki promenaadi Roosi saare sillani ja tagasi. Istusime pingil ja ahmisime kaunist vaatepilti. Kindlasti minge ise seda imelist kohta uudistama! Soe soovitus meie pere poolt!
Järgmisel päeval tutvusime Tartu vaatamisväärsustega, jalutasime linnas ja Toomemäel, külastasime Tartu Ülikooli ja teadusajaloo muuseumi. Muuseumielamused vahvad! Kollektsiooni on palju uuendatud ja tänapäeva inimesele põnevamaks ja kaasahaaravamaks tehtud. Raha eest lasti ka muuseumi katusele, ehk Toomkiriku vaateplatvormile, uudistama minna. Täitsa lahe värk!
Lihtsalt suurepärane ja vapustav koht on loomulikult :
Terve päev madistamist, katsetamist, uurimist, puurimist ja ei tea mida kõike veel. Isegi tibude koorumist ja sipelgate maa-alust elu sai oma silmaga kaeda. Igatahes igav seal juba ei hakka!
Suurest katsetustest isu täis, liikusime Tartu tänavatele kõndima. Et see fikseerida, siis ühe toreda "perepildi" tegime ka...
Ja sellega ma selle peatüki lõpetan. Külastage kindlasti Tartut!
