Eestimaal on ka ilus ja tore!:)

Kui Heli sellel suvel oma kodumaal oli, siis sõitsime Munamägesid vallutama. Minule ja Helile esmakordne kogemus! Me oleme sellised kummalised eestlased, kes pole enne välismaa külastamist Nuustakul käinud! Nii sündiski otsus, tänu Silverile!, et lähme uurime ja vaatame seda Eestimaa alumist otsa.
Muidugi toimus kõik läbi viperuste! Nimelt sattusime Tartus täielikku nõiaringi - tiirutasime 3 toredat auringi Tartu linnas. No ei saanud kuidagi Otepää poole auto esiotsa suunatud. Lõpuks sai Silveril sellest tiirutamisest isu täis ja omaalgatuslikult läks ta suvalise kohaliku juurde teed küsima. Ja ennäe! Onu andis meile õiged teejuhised kätte ning olimegi õige tee peal.
Sõitsime ja sõitsime ja sõitsime...Kuni Tarmo juhtis meie pilgud Väikesele-Munamäele. Ei no jah! Ma mõtlesin, et see on nüüd küll nali! See küngas peab olema mägi???

EH, selle künka otsa pole miskit ronida! Päris mõnus oli turnida! Mõtlesin sellel hetkel oma õe pere peale, kes  vallutavad ikka tõelisi mägesid Sloveenias. See meie "mägi" on sealsete kõrval imetilluke täpp! Aga olgu, tuleme Eestimaa peale tagasi.
Selle aasta suvi algas üpris viletsalt. Ilmad polnud eriti kiita. Kuid 7.juulil valitses Lõuna-Eestit maksimum soojatemperatuur sellel suvel! Nimelt 31 kraadi sooja ja päike paistis terve päev.
Kui üles jõudsime, siis avastasime, et seda ülespoole ronimist jätkub veel. Et asi sellega ei lõpe...
Vaade oli päris roheline:)

Tee peal tekkis arutelu, et pidime ju Suurele-Munamäele hoopis minema. Tekkis väike segadus, et kas me ikka sõidame edasi. Nimelt kellaaeg liikus ikka sinna hilisõhtu poole...Aga kuna me ju mägede "vallutamist" tahtsime, siis liikusime ikka sinna piiri poole edasi.
Õe pere blogis on alati ka mägede kõrvale pildistatud sealseid lehmi, kitsi, lambaid, madusid, siis meil ka vedas...
Lambad teel...:)

Tasapisi mööda kruusateed veeredes jõudsime lõpuks Suurele-Munamäele. Ronisime mäe otsas oleva torni tippu ja nautisime Eestimaa suurt ja laia rohelust.

Torn ise selline uhke ja valge, aga tippu ronimine polnud pooltki seda mis Väikese-Munamäe otsa...;)

Kuna kell näitas juba päris palju, siis otsustasime Tartu poole tagasi hakata sõitma. Meil polnud ööbimiskohta broneeritud ja nii otsustasime, et ehk koba peale ikka kusagile ulu alla saab. Sihiks seadsime Tartu linnas oleva Aleksandri Hotelli. Mõtlesime, et juhul kui Tartu meid oma kaitsva tiiva alla ei võta, siis sõidame lihtsalt Tallinna tagasi.
Võrus tundsime tõmmet Tamula järve äärde. Kuna olime sellest veekogust vaid meedia vahendusel kuulnud, siis otsustasime seda ikka oma silmaga ka kaema minna.
Oi, kui ilus koht! Super! Ilusa, mõnusa, sooja õhtu tõttu oli rannaosa rahvast täis. Kes mängis liivaga, kes kiikus, kes ujus, kes nautis pingil lösutades kaunist järve vaadet., kes jalutas, kes sõitis rattaga.
Jalutasime piki promenaadi Roosi saare sillani ja tagasi. Istusime pingil ja ahmisime kaunist vaatepilti. Kindlasti minge ise seda imelist kohta uudistama! Soe soovitus meie pere poolt!

Tartus õnnestuski, täiesti koba peale, saada Aleksandri Hotelli neljane tuba. Vedas täiega.
Järgmisel päeval tutvusime Tartu vaatamisväärsustega, jalutasime linnas ja Toomemäel, külastasime Tartu Ülikooli ja teadusajaloo muuseumi. Muuseumielamused vahvad! Kollektsiooni on palju uuendatud ja tänapäeva inimesele põnevamaks ja kaasahaaravamaks tehtud. Raha eest lasti ka muuseumi katusele, ehk Toomkiriku vaateplatvormile, uudistama minna. Täitsa lahe värk!

Lihtsalt suurepärane ja vapustav koht on loomulikult :

Terve päev madistamist, katsetamist, uurimist, puurimist ja ei tea mida kõike veel. Isegi tibude koorumist ja sipelgate maa-alust elu sai oma silmaga kaeda. Igatahes igav seal juba ei hakka!
Suurest katsetustest isu täis, liikusime Tartu tänavatele kõndima. Et see fikseerida, siis ühe toreda "perepildi" tegime ka...

Ja sellega ma selle peatüki lõpetan. Külastage kindlasti Tartut!

2011 septembris Göteborgis

Lisan siis jutukese koos piltidega ka Göteborgist:) Göteborgi asutas 1621 aastal Gustav II Adolf. Göteborg on Rootsi Kuningriigis oma suuruselt teine linn. 1632 asutas-avas Gustav II Adolf Tartu Ülikooli.

Ausammas Göteborgis (üleval) ja ausammas Tartus (all)

Suures linnas suur melu, palju rahvast, palju vaatamist ja palju tegemist. Meie seadsime sammud Kunstimuuseumisse. Sealne väljapanek oli just selline parasjagu suur, et ei jõudnud pideva vaatamisega ära väsida ning emotsioonidest hulluks minna. Mis hakkas vaevama oli see, et kõhud olid tühjad. Teinekord on paremaks lahenduseks enne kõht täis laadida ja siis rahulikult pilte-maale nautida. Vahva oli kunstimuuseumi ees see, et sealne püsieksponaat oli viidud puhastusse. Tühjaks jäänud alust ümbritses kilesein kirjaga:" Viibin spaas. Olen tagasi novembris!" Omamoodi põnev rootslaste nali...

Kõnnime mööda tänavat ja mis me näeme...Keset tänavat relv! Lähemal uurimisel selgus, et see kasutamiskõlbmatu. Keegi naljavend oli selle lasektoru sõlme keeranud:

Rootsis 2011 septembris

15.septembril asutasime endid Rootsimaale sõiduks. Tallinnas oli kohutavalt kole ilm-sadas ja ümberringi laiusid mustad pilved ning tuul tegi palju pahandust. Väikene hirm sees sättisime oma kompsud kajutisse ja mõtlesime, et sellise tormiga merele minna on ikka päris karm. Eestimaale mahajäänud helistasid ja küsisid, et kas me ikka õige otsuse tegime, et sellise pöörase ilmaga merele seilama tõttasime. Eks natuke ikka kahtlesime ka, aga no kui saatus näeb ette meid merepõhjaga tuttavaks teha, siis tuleb selle olukorraga leppida. Mõtlesime Silveri peale ja lohutasime end sellega, et vähemalt lapsed pääsevad... Ja et meil on toredad vanavanemad ning minul superhea õde, kes siis Silveri oma tiiva alla võtaksid. Mõni tund meresõitu ja mis me näeme... ees sillerdab vaikne meri ja päikesepaiste! Kas tõesti seekord pääsesime?!:)...Uskumatu!

16.septembril randusime rootsi aja järgi kell 11.00. Kaks tundi autosõitu ja otsustasime külastada tee ääres olevat lossi, et vaadata kui palju see kahe aastaga muutunud on. Vaatepilt oli ikka sama vahva ja ilus... Teemajake kah endine...

Trollhättan on Rootsis Saabi Ja Volvo autotehaste kodu ning filmitööstuse üks sihtkohtadest. Samal õhtul läksime noore perega linna peale tutvuma Tähdede tänavaga, kus asuvad Trollhättanit külastanud kuulsate filminäitlejate nimedega tahvlid. Esimesena leidsin kuulsate filminäitlejate nimedest:

17.ja 18.septembril nautisime väikese linna ilu, õhku ja vaikust, külastasime kaubanduskeskust. Kuna mõtlesime kasutada kohalikku ühistransporti. Tegime peatuses Tarmoga omavahel lolli nalja, et kuna oleme turistid, siis meile võiks sõit tasuta olla. Kuna sealne bussipiletite süsteem on teistlaadi ( kasutatakse pangakaardi laadset bussisõidu kaarti, millele laetakse raha), siis Heli otsustas oma kaardiga meile piletid ära osta. Aga võta näpust! Pank ei lasknud raha sõidukaardile laadida ning bussijuht lasi meil 10 minutilise tasuta sõidu teha. Oma tobetate naljadega tuleb ettevaatlik olla!;)

Kaubanduskeskuse bussipeatus...

Trollhättani purskkaev Ja aeg lendab kiiresti! 19.september käes ja algas tagasisõit Eestimaale Tallinnasse. Meie sealoleku ajal vallutas ehtne ja ehe sügisilm Rootsimaa. Tagasiteel pildistasin autoaknast vahvate majade kolmikut...

Mitmetunnise sõidu järel tegime peatuskoha tee ääres olevas puhkepaigas. Sirutasime sõidust väsinud selgasid, sõime kaasavõetud toitu ja nautisime puhkekoha puhtust ja värsket õhku.

Puhkekohas oli külastajatele vaatamiseks pronksiajastu ( 1700-500 e.KR)kivitükk laevagraveeringuga (koopajoonistus), mis iseloomustas tolle aja liikumist ja kaubavahetust veeteede abil.

Lisaks olid vaatamiseks ennast sättinud imetore seeneperekond:)

Selle toreda seenepere pildiga lõppebki mälestustekild sügisese reisiga Rootsi Kuningriigis.